Jäätmekütused panustavad keskkonnahoidu

Kui 2005. aastal kasutas Kunda tsemenditehas klinkripõletuseks üle 260 000 tonni põlevkivi, siis tänaseks kasutatakse taastumatut maavara 100 000 tonni võrra vähem.

«Tsemendi tootmiseks vajaliku keemilise koostisega põlevkivi asub vaid Sõmeru vallas, see on ka põhjuseks, miks meie karjäär on Ubja külas," ütleb ASi Kunda Nordic Tsement arendusdirektor Riho Iskül, Ta lisab, et Ubja karjääri põlevkivi on oma energiatootlu-selt madalaim kasutuselolev põlevkivi - mäemassi energiatoot-lus jääb alla tarbevaru alampiirile 2600 kcal/kg ehk riigi mõistes me väärindame materjali, mille osas puudus kasutusotstarve.

Ubjas on väike karjäär, kus tööesi on vaid 16 meetri laiune. «Korraga on avatud karjääris kae­vandamiseks 16 meetri laiune ala, põlevkivi asub 4-7 meetri sügavusel. Koos kaevandamisega teeme kohe ka kaeveala korras­tamist, täites uuest kaevealast võetud pinnasega eelmise," sel­gitab Iskül.

Selline tehnoloogia võimaldab kiiremini rekultiveerida kaeveala, kuhu järjest istutatakse peale metsa. „Kui kohalikud elanikud tulid karjääri metsa istutustalgu-tele, küsiti, et millises otsas peab istutama - polnud eristatav veel kasutamata ja juba taastatud kae­veala," lisab ta.

Kuna tegu on hinnalise põlev­kiviga, mida mujal pole, on oluline selle võimalikult tulemuslikum ära­kasutamine. Tundub ehk uskuma­tuna, kuid ära kasutatakse kogu geoloogiline varu, mis tähendab, et rikastusjäätmeid ei teki. Kõik, mis maapõuest on võetud, läheb ahju ning tuhk, mis tekib põlevkivi põlemisel, on juba toodang.

„Me oleme väike põlevkivi kae­vandav ja kasutav ettevõte ning see võimaldab saavutada seda, milleni pole veel jõudnud ükski teine samalaadne tehas - meie jäätmebilanss on 60 000 tonniga miinuses. See tähendab, et ostame Narva soojuselektrijaamast aastas sellise koguse tuhka, mida on vaja klinkri tootmiseks," ütleb Iskül. Ta lisab, et kuna tehas suudab kae­vandatava põlevkivi ja lubjakivi peaaegu l00protsendiliselt ära kasutada, teeb see asjaolu Kunda Nordic Tsemendist kõige suurema efektiivsusega ettevõtte Eestis nende maavarade kasutamisel.

Et veelgi oma rohelist jala­jälge vähendada; alustas Kunda tsemenditehas juba aastal 2000 esimeste katsetustega fossiilsete kütuste asendamisel jäätmekü-tustega.

Eesmärgiks on maavara kokkuhoid

Kui 2005. aastal kasutas Kunda tse­menditehas klinkripõletuseks üle 260 000 tonni põlevkivi, siis täna­seks kasutataksetaastumatut maa­vara 100 000 tonni võrra vähem.

Tsemendiklinkri põletamisel Kundas on põhiliseks kütuseks põlevkivi, millele lisatakse vajali­kul hulgal kivisütt. Eeltöödeldud jäätmete kasutamisel lisakü-tusena klinkripõletusel toimub samal ajal jäätmete energiaallika ja materjalina taaskasutamine, millist protsessi tsemenditööstu-ses nimetatakse koostöötlemiseks. „Koostöötlemine on niivõrd uus ja innovaatiline jäätmete taaskasutus-viis, et terminit pole veel seadus­andluses ja selle kirjeldamiseks puudub võimalus Euroopa Liidu jäätmearuandluses," märgib Kalle Kikas, ASi Kunda Nordic Tsement keskkonnajuht.

Uuenduslik käitlusviis sääs­tab taastumatuid loodusvarasid nagu põlevkivi, vähendab kasvu­hoonegaaside heidet, kasutab nii sisendmaterjali kui kajäätmetes sisalduva energia ära toote val­mistamiseks. Seejuures on olu­line, et uusi jäätmeid protsess juurde ei tekita, sest kõik jäägid osalevad toote valmimises.

Alternatiivkütuste kasutus kasvab

Kiire arengu tulemusena on Euroopa riikides jõudnud aiterna­tiivkütuste kasutus 30% ületavale tasemele. Kikas ütleb, et Kunda Nordic Tsemendi tootmisosakon­nas on aiternatiivkütuste kasuta­mine kasvanud kolmandat aastat järjest, mille tulemusena koostööt-lemisest saadud soojusenergia osa katab tänaseks ühe kolmandiku klinkriahjude soojusenergiavajadusest.

,,2013. aastal põletas meie tootmisosakond üle 71000 tonni altematiivkütuseid. Koostöödeldud 57 000 tonnist prügikütustest oli ligi 95% toodetud Eesti jäätme­test. Selline märkimisväärne jäät­mete kütusena kasutuse kasv on saanud võimalikuks Kunda Nordic Tsemendi koostööle Eesti jäätme-käitlusettevõtetega, kes on pide­valt suurendanud tarnemahtu oma jäätmete eeltöötlemisele spetsialiseerunud tehastest," sel­gitab ta. Kunda tsemenditehase suurimateks tarnepartneriteks on täna Ragn-Sells ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. „Me jätkame ka edaspidi koos­tööd jäätmekäitlejatega kütuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil, olles partnerid EJKL Kompetent-sikeskuse klastriprojektis. HeidelbergCementi Põhja-Euroopa äripiirkonna ettevõttena jätkub arendustöö koos oma väliskollee­gidega tsemenditootmise kesk­konnamõju jätkuva vähendamise eesmärgil," ütleb Kikas.

Eesti Päevaleht
Erileht Põlevkivileht