Kunda tehase roheline jalajälg Sõmeru vallas on väike
Kunda Nordic Tsement kui põlevkivikaevandaja sõlmis 2001. aastal koostöölepingu Sõmeru vallaga, millest lähtuvalt on tegutsetud ja mida järgides oma tegevusi ka planeeritud ja kavandatud.
„Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. 85 protsenti valla territooriumist võiks üles kaevata, kuna siin paiknevad Ubja põlevkivi kaevandus-väli ja Aru-Lõuna lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi-ja fosforiidivarud," ütleb Sõmeru valla vallavanem Peep Vassiljev, kes on oma ametis olnud 12 aastat. 2001. aastal sõlmisid esmakordselt Eestis Kunda Nordic Tsement ja Sõmeru vald raamlepingu (mis oli esimene selletaoline ettevõtte ja omavalitsuse vaheline heatahte avaldus Eestis), milles kirjapandu täitmine on vallaelanikel, eelkõige aga just Ubja küla inimestel, aidanud leevendada maavara kaevandamisest tekkinud ebameeldivusi.
Karjäär keset küla
2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks ehk siis lahtiseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas. Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanike ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega. Karjäär avati 2005. aastal.
Vallavanema sõnul asub karjäär Ubja 289 elanikuga külas ja sestap suhtusid ka külainimesed põlevkivi kaevandamisse kartusega, et nende igapäevaelu hakkavad segama müra ning tolm. Kardeti ka lõhkamist ja kaevude kuivamist. Viimane kartus läkski tõeks. Vallavanem märgib, et kaks aastat vedas autotsistern tehase kulu ja kirjadega ning valla organiseerimisel Ubja piirkonna inimestele vett. Kunda tehas kandis ka hoolt, et 43 peret Ubja karjääri mõjupiirkonnas saaks endale uue puurkaevu. Nüüd ollakse juba targemad ja kuna üsna pea on käiku minemas 162 ha suurune Toolse-Lääne karjäär, siis on kavas sõlmida enne kaevandamise algust jälle raamleping, kus oleks kirjas ka uute puurkaevude rajamine juba enne kaevandamise algust.
Tulles tagasi 2001. aasta koostöölepingu juurde, siis meeldivaid üllatusi on tulnud külaelanikel eelarvamustest hoolimata kogeda. Vallavanem räägib, et kaevandusalal tehakse metsa raadamist, saadud puud aga jagatakse tasuta külaelanikele kütteks. Lõhkamist ka pole olnud, kuna tehas kasutab kaevandamisel Eesti võimsamat hüdraulilist ekskavaatorit. Kaevandatud põlevkivi purustatakse rootorpu-rustiga laoplatsil suureteralise liiva mõõtu ja seetõttu ei kolise põlevkivi metallvagunitesse kukkumisel.
Koostöö tehasega on viinud selleni, et Ubja külas on uuendatud välisvalgustust ja teekatteid, ehitatud kõnnitee ja tehtud palju muudki.
Tuleb uus koostööleping
Vallavanem Peep Vassiljev lisab, et enne Toolse-Lääne karjääri töölehakkamist sõlmitakse uus raamleping, kus samuti saab kirja pandud teatud mängureeglid, need tingimused on kirjas ka kaeveloa taotluses. Seal on näiteks kirjas, et enne kaevetöödega alustamist teeb tehas piirkonnas hoonete inventariseerimise. Seda juhuks, kuilõhkami-sed tekitavad hoonetele kahjustusi.
„Kunda tehasega on meil kujunenud välja ladus koostöö - kaks korda aastas toimub Ubja inimestega kohtumine, kus räägitakse tekkinud probleemidest ja antakse ülevaade toimuvast. Pole nii, et kohtutakse alles siis, kui midagi ebameeldivat on juhtunud," selgitab Vassiljev.
Aru-Lõuna lubjakivikarjääris jagub maavara kaevandamist veel umbes 4-5 aastaks. Seejärel tuleb karjäär rekultiveerida. «Karjääri nõlvad tehakse laugemaks, sinna tuleb veekogu sügavusega 9-10 meetrit, kuhu lastakse sisse kalad. Veekogu juurde tuleb ka suplus-koht ja väike paadisadam," kõneleb vallavanem.
Vallavanema sõnul on probleemiks hoopiski piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja vana kaevandus. «Kaevanduskäigud, mille asukohti pole ka täpselt teada, varisevad sisse ja maapinda tekivad langatused. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine."
Maavaraderikas vald
•• Põlevkivi avastati esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas.
•• Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal, Pandivere kõrgustiku põhjanõlval.
•• Juba 1920. aastal avati riigile kuuluv väike põlevkivi-karjäär Vanamõisa küla juures Kunda-Rakvere raudtee ääres eesmärgiga uurida põlevkivist õli tootmise võimalusi.
• • 1926. aastal alustati kontsessiooni alusel põlevkivi kaevandamist Kunda tsemenditehase tarbeks Ubja ja Vanamõisa küla vahetus naabruses.
•• Karjääris kaevandati põlevkivi vähesel määral aastateni 1931. Veel aastatel 1950-1960 oli osa kaevandatud alast täidetud veega, kohalikud elanikud kasutasid seda supluskohana.
•• Avakaevandamine jätkus periooditi koos allmaakaevandamisega aastail 1929-1955 ja seda kihi avamusjoone lähedal kaevandusvälja põhjaosas.
•• Avakaevandamise alad põhjaja loodeosas jäid rekultiveerimata.
Eesti Päevaleht
Erileht Põlevkivileht