Tsemendimüügi puhul on tähtis koduturg

ASi Kunda Nordic Tsement marketingidi­rektori Imre Leetma sõnul on viimastel aastatel tunda, et konkurents on kodutu­rul tihenenud, kuid vaatamata sellele võib tulevikku vaadata optimistlikult.

LAURI LEET

Vabakutseline ajakirjanik

Kuidas on 144aastase ajaloo­ga Eesti tsemenditootjal viimastel aastatel läinud?

Eesti turg on meil koduturg ning põhimüük toimub ikkagi siin. Kvantitatiivselt oli müügi suhtes parim aeg loomulikult majandusbuum seitse-kaheksa aastat tagasi. 2007. aastal müüsime rekordilise koguse tsementi, üle 650 000 ton­ni, aasta hiljem oli näitaja umbes 450 000 tonni, misjärel langus jätkus, 2009. aastal oli kogumüük madalseisus, 220 000 tonni üm­ber. Sealt edasi on toimunud vaik­ne, kuid pidev tõus, 2012. aastal olid aastased müüginumbrid ligi­kaudu 270 000 tonni.

Ilmselgelt avaldusid tolleaeg­sed kõrged majandusnäitajad ka üldises tsemenditarbimises. 2007. aastal tarbiti Eestis inimese kohta aastas ligi 500 kg tsementi. Langus oli muidugi drastiline - 2009. aas­taks oli tarbimisest järel vaid um­bes 190 kg.

Oluline on siiski ka eksport. Kas teie kõige tähtsam sihtriik on Läti?

Lätis Riias asub meie kontserni kuuluv terminal SIA Baltik Sau­le, kuhu tarnitakse kogu tsement Eestist ja seeläbi on Läti tõesti meie olulisim eksporditurg. Balti riikidest on kontsernil terminalid ka Leedus, ent sinna tarnitakse tsementi meie kontserni Rootsi tehastest.

Kindlasti on teie jaoks tähtsad turud ka Soome ja Venemaa. Venemaa ehitusturg on pigem ebakindlam ning ka Soomest on viimase aasta-kahe jooksul kuulda olnud veidi ärevamaid noote? Tõsi, Venemaa hinnatase kõigub päris palju isegi aasta lõikes. Siiski oleme Venemaal Slantsõs asuva­le meie kontserni tsemenditeha­sele müünud regulaarselt küllalt suurt kogust klinkrit, aastas kuni 350 000 tonni. Väiksemates ko­gustes oleme eraldi müünud tse­menti ka Pihkva piirkonda. Peale selle oleme viimastel aastatel väi­kestes kogustes tsementi müünud ka Valgevenesse.

Soomes pole viimased ehitus­turu arengud just kõige helgemad olnud. Mõni nädal tagasi Finn-sementti OY korraldatud Soome tsemenditööstuse saja aasta juu­beli üritusel olid mitme ettekande meeleolud üsna pessimistlikud. Siiski on Soome turg piisavalt oluline - meie müüginumbrid on seal viimastel aastatel jäänud alla 50 000 tonni aastas.

Ehitaja

Eesti tsemendituru juurde tagasi tulles, viimastel aastatel on ka siin konkurents tihenenud?

2008. aastal sisenes Eesti turule rahvusvahelisse CEMEXi kontser­ni kuuluv CEMEX Latvia, kes on siinset müüki igal aastal suuren­danud ja seda mitte ainult üldise majanduskasvu arvelt. Viimastel aastatel on tunda, et konkurents on koduturul tihenenud.

Kunda Nordic Tsemendis on meie peamiseks eesmärgiks toota kvaliteetset tsementi, mis rahul­dab meie klientide vajadusi, ka tagab koduturul tegutsemine im­portijatega võrreldes parema tarnekindluse, seega oleme tuleviku suhtes üsna optimistlikud.

Uks oluline teema Kunda Nordic Tsemendi tootmises on tahkete jäätmete põleta­mine pöördahjudes. On see praeguseks ettevõttes juba igapäevane praktika? Viimastel aastatel oleme kogu Heidelberg Cement Groupi kont­sernis, kuhu kuulume, olnud tsemenditootjatest jäätmete põle­tamise osakaalu kasvus esimeste hulgas. Keskkonnasäästlikkuse seisukohalt on Põhja-Euroopa investeerimisabi kaudu rajatud tehnoloogia meie tootmises äär­miselt oluline. Praegu moodusta­vad erinevad jäätmekütused 30% meie ahjudes kasutatavast kütu-sekogusest, aastas põletame um­bes 71 000 tonni valdavalt Eestis kogutud tahkeid jäätmeid.

Tsement kui ehitusmaterjal seostub tihedalt betooniga. Eestis on viimasel ajal hakatud järjest enam rääkima betoon-teede rajamisest. Teie ilmselt kipute seda protsessi toetama? Kuigi Maanteeameti tellimusel Ramboll Eesti ASi poolt läbi vii­dud uuring toob välja nii betoon-teede eeliseid kui ka puuduseid, väidab selle lõpphinnang siiski, et betoonteed Eestis ära ei tasu. Siin on siiski mitu aspekti, millele ta­sub mõelda.

Uuringus tuuakse võrdluseks Põhjamaad, kus betoonteid pole tõesti edukalt rajatud, ent samas on väga edukad näited olemas Saksamaal, Sloveenias, Austrias.

Samuti tunnistavad uuringu läbiviijad, et asfaltteed on Eestis aladimensioonitud, seega pole nende maksumus õigesti projek­teeritud betoonteedega väga hästi võrreldav.

Ilmselt on parim, kui teki­vad betoonist katselõigud, mida saaks siis asfaltkattega teedega objektiivselt võrrelda. Teada on, et Tallinna linn kavatseb Õis­mäele Astangu tee kanti ühe sel­lise katselõigu rajada, ootame selle valmimist ja loodame sealt objektiivseid ja pädevaid võrdlusandmeid.