Tossav korsten tähendab tsemenditehases head

Kõnelda oma tegevusalal perekondlikust järjepidevusest, mis kandub põlvest põlve, ei saa just paljud inimesed. Lääne-Virumaal selliseid ometi leidub. Vähemalt üks neist tegutseb Kundas.
 
Eelnev mõistujutt puudutab tsemenditootmist ja aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement tegevdirektorit Meelis Einsteini. Mees on töötanud tehases eri ametikohtadel juba alates 1983. aastast, mil lõpetas ülikooli.

Tehases, mis on siiani riigi suurim tsemenditootja, on rassinud nii Einsteini vanaisa kui ka isa, mistõttu peab järjepidevuse jutt paika ka praeguse tehasejuhiga kõneldes.
Mis puudutab tsemenditehase korstnatest tulevat tossu, siis see ei vasta tegelikult tõele – suits, mis taevalaotusse tõuseb, on tegelikult aur. “Suurinvesteeringu käigus vahetasime oma põhilist toodangut andva teise ahju elektrifiltri kottfiltri vastu, mis tähendab, et praktiliselt kõik gaasid lähevad läbi tekstiili. Nii et sealt ei saa üldse mingit tossu või tolmu välja tulla,” märgib Meelis Einstein. “See on kõva sõna ka linna üldist arengut silmas pidades.”

Saksa päritolu Heidelberg¬Cement Groupi kontserni kuuluval Kunda tsemenditehasel, mille peamiseks tegevusalaks on pooltoote ehk klinkri ja sellest erinevat liiki tsemendi tootmine, samuti sadamateenuse pakkumine ja lubjakivikillustiku tootmine, on praegu head ajad. Ega naabrid Estonian Celli tehasest asjata Nordic Tsemendi korstnate poole kiika ja ütle: kui tossu tõuseb ühest korstnast, siis läheb naabril hästi, ja kui mitmest, siis on olukord väga hea.
Meelis Einstein ei tahtnud naabrite kiiduavaldustega väga kaasa minna, ent tunnistas, et hädaldamiseks pole põhjust.

“Kurta ei saa. Sellel aastal tundub jälle, et töötame õiges sektoris,” tõdes ta ja lisas, et aktiivne ehitustegevus on vesi tsemenditehase veskitele. “Sellega ma ei saa nõus olla, et meil riigis on mingi ehitusbuum, aga ehitatakse tõesti palju ning ekspordimahud on tõusnud,” tähendas Einstein.

Kui esialgu kavatseti Kundas tänavu anda toodangut ühe pöördahjuga, siis kohe aasta algusest pandi tööle teinegi ahi. “Kahe ahjuga plaanime töötada detsembrikuuni. See on optimaalne. Klinkrit oleme viinud seni Norrasse ja Soome, kuid ka Läti ja Eesti tsemendi mahud on tasapisi tõusnud,” rääkis Einstein.
 
Võrreldes mullusega on tänavu suudetud eksporti Skandinaaviasse ja Baltikumi kasvatada. Seni korralikult tööd pakkunud Venemaa turg on samas eestlastele täiesti suletud.
“Venelased kehtestasid eelmisel aastal turukaitse mehhanismi, mida nad ise nimetavad uueks sertifitseerimissüsteemiks. Ühelegi välismaa firmale seda sertifikaati lihtsalt ei anta,” rääkis Meelis Einstein.

“Arvasin juba varem, et meiega juhtub sama lugu, mis toiduainetööstuses, ja nii ka läks. Eelmise aasta märtsis see kehtestati. Moskva instituudis, kus oleme sertifikaate teinud, öeldi suuliselt, et ei-ei, me ei tohi sertifikaati anda, ja isegi kui anname, siis lüüakse meid minema ning tuleb järgmine mees, kes võtab teilt selle ikkagi ära. Pole mõtet üldse jamadagi.”

Venemaa turu äralangemine sundis Kunda tehast kahandama klinkritootmist poole võrra. “Kahest ahjust üks töötas enne seda puhtalt Venemaa jaoks,” sõnas Meelis Einstein ning lisas, et mahu kahanemine tähendas koguseliselt 300–350 tuhat tonni vähem toodangut. Väiksem hulk toodangut nõudis omakorda vähem töökäsi.
“Pidime koondama inimesi ja samamoodi puudutas see kõiki alltöövõtjaid – inimesi, kes vedasid, lõhkasid, puurisid – kõik lülid pidid tõmbama tagasi. Ühesõnaga pidid kõik püksirihma pingutama,” meenutas ta.

Nüüdseks on Venemaalt ümber orienteerutud Skandinaavia turule, lisaks läheb toodang endiselt Balti riikidesse. “Skandinaavia mahud tõusid korralikult juba üleeelmisel ja päris kõvasti eelmisel aastal. Samal ajal olid meie ehitusturu mahud minimaalses tõusus. Tänavu on ehitusmahud ümmarguselt kümme protsenti tõusnud ka Eestis,” märkis Einstein.
“Soomlastel käis ehitusturg korralikult põhjas ära ja on nüüd jälle korralikult tõusukursil. Soome ja Läti ongi praegu meie põhilised eksportturud. Vähehaaval läheb toodangut ka Rootsi ja Norra, kui sinna meie tsemendist valmistatud betoon¬elemente eksporditakse. Ehitusmaterjal ja tsement on rasked asjad, millega kaugele ei liigu. Asjata ei räägitud juba vanasti, et 400 kilomeetri raadiusest kaugemale ei ole mõtet minna. Balti mere ümbruses oleme konkurentsivõimelised, aga nii kui Taani väinadest välja saame, peame hakkama võitlema türklaste, hiinlaste ja hispaanlastega, kellel on kõvasti tootmisvõimsust üle.”
Tehasejuht märkis, et tema Kunda tsemenditehases töötamise ajal on seekordne Vene turu kadumine kolmas kord.

“Esimesed kaks korda tuli tagasi. Ma ei tea, aga ütleks Tootsi kombel, et küll ta tuleb, ega tulemata jää. Selge on see, et seisame väga ligidal suurele Peterburi turule, mis koos ümbruskonnaga moodustab umbes kaheksa miljoni elanikuga piirkonna. See on sama suur kui Belgia riik, kusjuures nende keskmine elatustase on juba praegu kõrgem kui Eestis, kui võrrelda kasvõi kinnisvarahindasid. Väga rammus turg.”

AS Kunda Nordic Tsement
töötajaid: 189
2016. aasta käive: 39 miljonit eurot
puhaskasum: 2 miljonit eurot

Virumaa Teataja
1.11.2017