Kohalik keskkond ja ühiskond
Elamine ettevõtte vahetus naabruses
Meie äritegevuse osaks olev tööstuslik tegevus võib ümbruskonnas tekitada müra ja vibratsiooni. Eriti kehtib see karjäärides ja tsemenditehases tehtavate laadimistööde kohta. Tegeleme ennetavalt mürataseme alandamisega, püstitades näiteks müratõkkeseinu, varjestades masinaid ja sõlmides veoettevõtjatega selgesõnalisi kokkuleppeid.
Oluline on avatud dialoog naabritega. Me suhtleme tsemenditehase ümbruses elava kogukonnaga kohtumiste, keskkonnapäeva, infolehtede ja internetis avaldatava teabe kaudu, andes teada heitkogustest ja olukorra parandamiseks rakendatavatest projektidest.
Tolmheide
Kuiv ilm ja tuul võivad tekitada tolmheidet ladustatud toodangust. Tolmu vähendamiseks paigutame seadmeid siseruumidesse, pühime teid, varjestame tolmuallikaid ja kasutame sprinklersüsteeme. Tänu uutele ja parematele filtritele on tsemenditootmise tolmheite kogus aastate jooksul tunduvalt vähenenud.
Üks infovahetuse tõhustamise meetmetest, mille 2015. aastal Kundas kasutusele võtsime, oli koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Kunda välisõhu uuringute tulemuste avalikkustamine keskuse veebilehel. Tänu Kunda seirejaamale on ettevõttel võimalik välisõhu kvaliteeti pidevalt jälgida ning selgitada, millised mõjud on tingitud ettevõtte tegevusest, ja vajadusel võtta tarvitusele abinõud tootmisega kaasneva kahjuliku mõju vähendamiseks.
Veekäitlus
Me püüame vähendada oma tegevuse mõju looduslikele veevarudele nii palju kui võimalik. Järgime rangeid keskkonnaeeskirju, et tooraine kaevandamisel ei kahjustataks kohalikke pinnaveekogusid ega põhjaveeressursse.
Põhjavee tungimine karjääridesse võib põhjustada põhjaveetaseme alanemist ümbruskonnas. Mõnedes meie tegevuskohtades võib kaevandamine mõjutada kohalikku veeolukorda. Sellistel juhtudel rakendame neis paigus täiendavaid ettevaatusabinõusid ning teeme toimivate lahenduste leidmiseks koostööd kohalike kogukondade ja omavalitsustega.
Näiteks rajas Kunda tehas Ubja karjääri mõjupiirkonnas elavatele peredele puurkaevud, et tagada sealsete elanike varustamine puhta veega.
2018. aasta uuringud
- Heitmed õhku
-
Tehase aastane tolmuheide oli varasemaga võrreldes natuke suurem - 42 tonni. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid lämmastikoksiidi (852,5 tonni), vääveldioksiidi (73,4 tonni) ja süsinikoksiidi (543,5 tonni) ning lenduvate orgaaniliste ühendite (127,4 tonni) ja raskmetallide (0,113 tonni) heitkogused. Vähenesid dioksiinide ja furaanide (0,133 grammi), vesinikfluoriidi (0,007 tonni) ning vesinikkloriidi (0,316 tonni) heitkogused. Kuigi tootmistase oli sarnane 2017. aastaga mõjutab heitmeid kütuste koostis, mis on aasta vältel olnud suures kõikumises.
- Põhjavee uuringud
-
Põhjaveeseire eesmärgiks on hinnata töötavate Ubja ja Aru-Lõuna karjääri ning Toolse-Lääne perspektiivse karjääri kaevandamise kogumõju maasisesele hüdrosfäärile. Seire tulemused on vajalikud elanikkonna veevarustusprobleemide lahendamiseks ja kaevanditesse juurdevoolava veehulga prognoosarvutuste tegemiseks. Pikaajalise keskmisega võrreldes oli 2018. aasta ilmastikutingimuste poolest jaanuarist novembrini veevaene, v.a aprill ja oktoober. Põhjaveevarude kevadist täienemist praktiliselt polnud. Selle tulemusel alanes põhjaveetase alates jaanuarist kuni oktoobrini.
- Toolse ja Kunda jõe seisund
-
2018. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud mõõtmised ning seire tulemused kinnitavad, et Kunda Nordic Tsemendi mõju Kunda ja Toolse jõgede keskkonnaseisundile on jätkuvalt väike. Biokeemilise hapnikutarbe ja üldlämmastiku sisalduse põhjal kuuluvad mõlemad jõed klassi „hea“ ning üldfosfori puhul klassi „väga hea“. Kunda jões määratakse regulaarselt ka pH taset, mille tulemused 8,08 ja 8,2 liigitavad jõe klassi „väga hea“.
