Süsinikdioksiid ja energiakasutus

Tsemendi äriliin

Ligikaudu 4–6 protsenti kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest, mis on tingitud inimtegevusest, on seotud ülemaailmse tsemenditööstusega. Nende heitkoguste vähendamine on meie tööstusharu jaoks üks peamisi jätkusuutlikkusega seotud küsimusi. Ligikaudu 60 protsenti tsemenditööstuse süsinikdioksiidiheitest pärineb kaltsineerimisprotsessist, mille käigus valmib vahesaadus klinker. Ülejäänud 40 protsenti heitkogustest tuleneb tootmisprotsessis soojuse tekitamiseks vajalikust kütuste põletamisest. Nii betooni kui ka täiteainete tootmise CO2-jalajälg on tsemenditootmisega võrreldes suhteliselt väike ning on peamiselt seotud transportimise ja tootmisprotsessi energiakasutusega.

Me oleme seadnud eesmärgi viia süsinikdioksiidi heitkogused betoontoote olelusringi jooksul nulli. Eesmärgi saavutamine eeldab tegutsemist viies valdkonnas.

1. Energiatõhususe suurendamine

Me parandame pidevalt oma energiatõhusust, vahetades vanu masinaid välja, täiustades protsesse ja optimeerides tootmist. Kütusekulu vähenemise kaudu täidab oma rolli ka logistika tõhustamine.

2. Biomassi kasutamine energiaallikana

Seoses eesmärgiga asendada kivisüsi alternatiivsete kütustega püüame suurendada biomassi osakaalu kütuste seas, mida me kasutame. Põhja-Euroopas pärineb biomassist 19 protsenti meie kasutatavast kütusest. Kõige kõrgem on biomassi kasutuse määr Brevikis ja Slites, kus biomass moodustab 23 protsenti kasutatavatest kütustest. Biomassi saadakse peamiselt saepurust, paberist, tekstiilist ja loomajahust.

3. Uute tsemendiliikide kasutamine

Klinker, mida saadakse lubjakivist, on tsemenditootmise vahesaadus. Asendades osa klinkrist muude toodetega, saame automaatselt vähendada tsemendi CO2-jalajälge. Asendamiseks kasutatakse peamiselt lendtuhka, mis on söeküttega elektrijaamade jääktoode. Samuti kasutatakse terasetootmise jääktooteid lupja ja räbu. Meie tsemendi keskmine klinkrisisaldus on 83 protsenti.

4. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Alates 2013. aastast on meie Breviki tehases käimas maailmas esimene omataoline tsemenditööstuse katseprojekt, mille raames uuritakse süsinikdioksiidi kogumist. Katsetatud on nelja tehnoloogiat ja tulemused on head. 2016. aastal tehakse teostatavusuuring, mille eesmärk on panna paika süsinikdioksiidi täiemahulise kogumise rajatise toimimise viis. Projekti ja uuringut rahastab riik ning neid viiakse ellu koostöös Euroopa tsemendiuuringute akadeemiaga (ECRA).

5. Karboniseerumine

Kivistunud betoon absorbeerib süsinikdioksiidi aeglase protsessi käigus, mida nimetatakse karboniseerumiseks. Seda protsessi saab betooni purustamise abil kiirendada. Arvutused näitavad, et Rootsi ja Norra betoonkonstruktsioonid absorbeerivad aastas ligikaudu 500 000 tonni süsinikdioksiidi, mis on samaväärne 15–20 protsendi tootmise käigus tekkivate heitkogustega.

Degerhamnis viiakse ellu projekti, mille eesmärk on hinnata võimalust lasta vetikatel tarbida tsemendi tootmisel tekkivat süsinikdioksiidi. Uuring on seni olnud edukas.

Transport

Meie toodangumahud on suured ja toodangu transportimine on üks süsinikdioksiidiheite allikas. Oleme seadnud eesmärgi kasutada igal võimalusel meretransporti, eriti tsemendi ja täiteainete tarnimisel. Kaubabetooni ja betoonelemente veetakse peamiselt maitsi.

Uute toodete arendamine

Me töötame välja uusi, väiksema CO2-jalajäljega betoonisegusid, kasutades uusi tsemendiliike ja optimeerides betoonisegu. On võimalik toota väikse süsinikdioksiidisisaldusega betooni, mille CO2-jalajälg on Euroopa standardse betooniga võrreldes koguni 50 protsenti väiksem.

Täiteainete äriliin

Täiteained on maailmas kõige sagedamini kaevandatavad mineraalsed tooted ja HeidelbergCement on nii Põhja-Euroopa kui ka maailma suurim täiteainete tootja.

Tootmisel on meie peamised energia tarbimise allikad kaevandamismasinate ja sõidukite kütus, purustamis- ja sõelumisprotsess ning toodete vedu meie tehastest terminalidesse ja klientide juurde.

Täiteainete äriliinis on üks olulisemaid tegevusnäitajaid energiakulu ühe tonni toodetud materjali kohta ja selle näitajal hoitakse pidevalt silma peal. Kasutame purustamise jälgimiseks ja kohandamiseks järeleproovitud lahendusi ning uusi meetodeid, et energiakulu järjepidevalt vähendada.

Tootmisprotsess

Oma kivikarjäärides lõhkame kõva kivimi ja veame materjali oma tehastesse edasiseks töötlemiseks. Transpordivajaduse vähendamiseks asuvad meie tehased tavaliselt karjäärides või nende naabruses.

Materjal läbib meie tehastes lisapurustamise, tavaliselt kahes või kolmes etapis. Purustuskordade vahel sõelutakse materjal kindla suurusega osakesteks. Killustikutoodete osakestel on väga erinev suurus. Me ei kasuta tootmisprotsessis kemikaale ega muid lisaaineid.